Ketogeenne dieet, kas imeravim kaalutõusu vastu või mitte?

FTT Sirli Kivisaar ja TT Aleksandra Gagen, aprill 2019

Mida kujutab endast ketogeenne dieet?

Inimesed on üha enam hädas ülekaaluga ning sellega seoses ilmub turule ka järjest enam dieete, mis imelist kaalulangust ja muid tervisehüvesid lubavad. Ühena nendest on järjest enam populaarsust kogumas ketogeenne dieet. Kas see on aga kasulik ja tervislik?

Meie keha jaoks on kõige lihtsam saada kätte energiat süsivesikutest ehk maakeeli suhkrutest. See on ka üks põhjus, miks kõige sagedamini tunneme ihalust just süsivesikuterikaste toitude järele. Kui kõht läheb tühjaks, haarame šokolaadi või saiakese järele, pitsa ja praekartul on suurteks ahvatlusteks. Toitumissoovitused lubavad meil päevasest energiast saada 50-60% süsivesikutest, kuid tänapäeva maailmas sööme neid sellest oluliselt rohkem. Ketogeense dieedi puhul aga viiakse süsivesikute osakaal väga madalaks ning kehale antakse energiat alternatiivsest allikast, rasvadest.

Ketogeenset dieeti on juba aastakümneid kasutatud ravidieedina ravile raskesti alluvate epilepsiate korral, viimasel ajal leiab see järjest enam kasutust ka teatud vähitüüpide puhul, üha enam on tõendeid selle kohta, et see võib lisaks epilepsiale aidata ka mõne teise närvisüsteemi haiguse puhul.

Klassikalise ketogeense dieedi puhul viiakse süsivesikute osakaal isegi vaid kuni 4%-ni (äärmuslikes juhtudes 2%-ni) päevasest energiast. Tänu nimetatud piirangutele viiakse inimkeha seisundisse nimetusega “ketoos”. Kui süsivesikuid meie toidulaual napib ja veresuhkru tase on madal, lõhustatakse maksas rasvhapped ketokehadeks ehk ketoonideks ning kui organism kasutab energia toomiseks ketokehasid, siis seda seisundit nimetataksegi ketoosiks. Evolutsiooni seisukohalt on selline seisund nagu ketoos ette nähtud inimkeha päästmiseks taimse, süsivesikuid sisaldava toidu puudusel, kus organism peab kasutama energiaallikana rohkem loomse päritoluga toitu.

Ketogeense dieedi erinevad vormid

Klassikaliseks ketogeense dieedi variandiks peetakse seda, kus süsivesikuid on 4%, valke 6% ja rasva 90%. Modifitseeritud dieet lubab 6% süsivesikuid, 12% valku ja 82% rasva. MCT-õlidel (Medium Chain Triglycerides – keskmise ahelaga triglütseriidid) baseeruva dieedi korral lubatakse 17% süsivesikuid, 10% valku ja 73% rasva, sest MCT-õli aitab ketoosil kergemini tekkida. Modifitseeritud Atkinsi dieet, mis kuulub samuti ketodieetide hulka, lubab valku rohkem - 30%, süsivesikuid - 5% ja rasva - 65%. Ketogeenset dieeti pidavate kaalulangetajate poolt enim kasutatud ja propageeritud suhe on 75% rasva, 20% valku ja 5% süsivesikuid.

Kuna menüüs lubatakse rohkem valku, leidub sellises menüüs külluslikult rasva, kuid saab teatud ravidieedina kasutatavate vormidega võrreldes kasutada ka suuremas koguses kala, mereande, juustu, liha, muna, jogurtit ja madala süsivesikutesisaldusega köögivilju. Ratsioonist tuleb välja jätta puuviljad, leivatooted, pastad, kaunviljad, süsivesikuid sisaldavad köögiviljad ja suhkrud.

Kas just see dieet võrreldes teistega aitab väga kiiresti kaalu langetada?

Ketogeenne dieet tõesti mõjutab kehakaalu ning sellega kaasneb kaalulangus. Vahel kaasneb dieediga ka kaloraaži piiramine - sellisel juhul on kaalulangus veelgi suurem. Paljud kaalulangetamise dieedid ja toitumisprogrammid on üles ehitatud süsivesikute vähendamise põhimõttele. Seega igasugune dieet, mis piirab rangelt kaloreid või muudab toitainete vahekorda ja tasakaalu, piirates tugevalt süsivesikute tarbimist, võib lühiajaliselt kaalu langetada. Kuid siinkohal on kõige olulisem küsimus see, kas sel moel kaalulangetamine on tervislik?

Ketogeense dieedi plussid ja miinused

Kuigi sellest dieedist võib olla abi teatud raskete terviseseisundite korral, peab arvestama, et ketogeense dieedi pikaajaline rakendamine on raske ja keeruline. Ja dieediga võivad kaasneda tõsisemad kõrvatoimed, mille leevendamisega ei pruugi inimene iseseisvalt hakkama saada. Näiteks on ketogeenne dieet vastunäidustatud juhul, kui inimesel on olnud pankreatiit, kui ta põeb mõnd sapipõiega seotud haigust või on tal probleeme maksatalitluse või rasvade seedimisega. Samuti ei sobi see bariaatrilise operatsioonide (maost möödajuhtiva operatsiooni) ning neerupuudulikkuse korral. Ja meeles peab pidama ka seda, et dieet on vastunäidustatud juhul, kui inimese toitumuslik seisund on olnud enne dieedile minemist väga kehv, sest dieedil olles võib jääda puudu mitmetest keha jaoks olulistest toitaineest ning kui keha juba eelnevalt toitainetepuuduses, teeme kehale oodatud kasu asemel hoopis suuremat kahju.

Ketogeense dieedi kõrvaltoimeteks võivad olla liiga madal veresuhkrutase, suurte magusaisude tekkimine, nõrkus, väsimus, peapööritused, kõhukinnisus või dieedi alguses kõhulahtisus, lihaskrambid, vahel unetus, peavalud, iiveldus (eriti alguses), neerukivid vitamiinide- ja mineraalainete puudus. Mõnel inimesel võib dieedi alguses kiireneda südamerütm (nt madala vererõhuga inimesel).

Kas ketogeenset dieeti saab kasutada diabeedi profülaktikaks?

Kuna madala süsivesikutesisalduse ja kõrge rasvasisaldusega dieedid on juba mõnda aega olnud inimeste poolt kasutusel, on seda ka juba uuritud ning mõned autorid on avaldanud arvamust, et eelsoodumustega inimestele võib olla sellel dieedil diabeeti ennetav toime. Samas aga on näiteks vihjeid hiljutise uuringu1 põhjal sellele, et ketogeenne dieet võib hoopis soodustada insuliinresistentsuse teket, mis omakorda võib viia II tüüpi diabeedi tekkeni. Seda dieeti on väga raske pidada ja järgida, sellel on rohkelt potentsiaalseid kõrvaltoimed, ning samuti ei ole piisavalt tõendeid, mis kinnitaks nende dieetide pikaajalise kasutamise ohutust ja tervisekasu.2 Pigem võiks rääkida ketogeensest dieedist kui ravidieedist - seda dieeti ei saa pidada n.ö tervislikuks toitumiseks ning võrreldes teiste diabeedi ennetamiseks kasutatavate tervislikumate ja mitte nii piiravate dieetidega, ei ole see kasu suurem. Kuid me saame sellest dieedist kaasa võtta mõtte, et süsivesikutega liialdamine ei ole hea idee. Seega, diabeedi ennetamiseks/profülaktikaks piisab mõistlikust, tasakaalustatud toitumisest, kus ei tarbita kõrge suhkrusisaldusega rafineerituid toiduaineid, kus piiratakse mõistlikkuse piirides süsivesikuid ning jagatakse need ühtlaselt päevaste toidukordade vahel, et tasakaalustada veresuhkrutaset.

Miks ketogeense dieedi populaarsus kasvab?

Ketogeenne dieet saab järjest enam populaarsust, sest loodetakse saada kiireid tulemusi pikka aega vaevanud probleemile. Lisaks lubatakse reeglina imepäraseid kasutegureid. Kui lisaks sellele on dieedil ka kõrge hind, tundub see väga usaldusväärne. Ja on igati loomulik, et kui varasemad pingutused ei ole vilja kandnud, haarame uue õlekõrre järele. Meeles tuleks aga pidada seda, et kiire ja püsiva kaalulangetamise jaoks pole olemas ühte imeravimit. Endale sobivat toitumuslikku lähenemist valides soovitame konsulteerida pädeva toitumisterapeudiga, kes aitab teie tervise eripärasid arvestades ja teiega koostöös leida parima viisi kehakaalu langetamiseks ja ka languse säilitamiseks. See tähendab elustiili muutmist, mitte kiirdieetide kasutamist, sest menüü, mida järgima hakkate, peab olema teostatav ning teie keha toitainetevajadusi kattev.

Kui keegi nimetab ennast sertifitseeritud spetsialistiks, siis uurige, missugune on tema tunnistus, mida ta on konkreetselt õppinud, missuguses koolis, missuguste õpetajate juures, ja kas ta on ka sooritanud eksameid, mis kinnitavad pädevust. Toitumisspetsialisti valides tuleb meeles pidada seda, et ketogeenset dieeti ravidieedina saavad soovitada vaid arstid või teatud juhtumitel ka funktsionaalse toitumise terapeudid. Toitumisnõustajal ja toitumisterapeudil inimest ketogeensele dieedile panna pole õigust. Samas oskavad vastava väljaõppe saanud toitumisterapeudid juhendada ketogeense dieedi läbiviimist, kuid seda vaid siis, kui see on inimesele juba määratud ja näidustatud. Samuti on neil olemas oskused, et aidata teil orienteeruda selles dieetiderohkes maailmas ja juhendada teid leidmaks just Teie jaoks sobivat lähenemist.

Enne selle dieedi kasutamist kaalulangetamiseks on ääretult oluline veenduda selles, kas dieeti pakkuv ja juhendav inimene on pädev seda tegema ja ning sellega kaasnevate terviseriskidega toime tulema.

Viited:
1. Gerald Grandl et al.Short‐term feeding of a ketogenic diet induces more severe hepatic insulin resistance than an obesogenic high‐fat diet. https://physoc.onlinelibrary.wiley.com/doi/full/10.1113/JP275173  08 August 2018

2. Fred Brouns. Overweight and diabetes prevention: is a low-carbohydrate–high-fat diet recommendable? https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5959976/ Eur J Nutr. 2018; 57(4): 1301–1312.




Tagasi