KAALUTEOORIA PUUDUSED
Rasvumist ja ülekaalulisust ei saa ainult kaloritega seostada. Samas on kaalu langetamine vaid kaloreid piirates ja neid treeninguga kulutades väga levinud, ning raske on inimesi selle mõttetuses veenda. Niisugust lähenemist on aastakümneid meditsiini ja treenerite poolt praktiseeritud ning see on inimeste teadvusse juurdunud. Tänapäeval on teada, et toiduainetest saadavate kalorite hulk sõltub paljudest teguritest – sh toidu valmistamise viisist, soolestiku seisundist ja seal elutsevate bakterite kooslusest. Ning et valem, mille järgi öeldakse, et näiteks 1g rasva annab 9 kilokalorit ning sama kogus valku ja ka süsivesikuid 4 kilokalorit, on äärmiselt lihtsustatud.
Kaloraažiteooriaga ei ole võimalik seletada ka näiteks seda, kuidas mõned sportlased kulutavad pikema aja jooksul päevas rohkem kaloreid kui toiduga saavad. Sel juhul peaks ju nende kaal pidevalt langema, kuid seda ei juhtu. Oluline on arvestada toiduainete kvaliteeti (nende täpsemat toitainelist koostist) ja nende spetsiifilist mõju kehale ning kehakaalule. Paljud uuringud näitavad ilmekalt, kuidas samasuguse toidukaloraaži juures kehakaal ühe menüü puhul langeb, teise puhul aga tõuseb. Kalorite lugemise mõttekust kaalu langetamisel vähendab tõsiasi, et erinevatest toiduainetest saadavad kalorid ei ole samaväärsed. Mõju poolest organismile ei saa võrrelda näiteks asendamatute rasvhapete kaloreid sünteetiliste transrasvade kaloritega – näiteks kanepi- või kalaõlist või tšiiaseemnetest saadud kaloreid hüdrogeenitud rasvu sisaldavast toiduainest saadud kaloritega. Ühed on tervislikud ja kehale hädavajalikud toiduained, teised aga soodustavad terviseprobleemide teket ning ei ole kehaomased.
Kaalu langetamiseks pakutavate madalakaloraažiliste dieetide osaks on nn light-tooted, mida ei saa sageli tervislikeks pidada, sest võivad sisaldada transrasvu ja kunstsuhkruid või olla täiesti toitainetevabad. Nullprotsendilise suhkrusisaldusega magusamaitseliste toodete puhul vaadake tootesildilt nende koostist – miski peab ju suhkruvaba toote magusaks tegema. Enamus kaalulangetajatele mõeldud magustoitudest aga ei sisalda üldse toitaineid. Nad ei ole mitte ainult 0-suhkru, vaid ka 0-toitainetega tooted.
Nälgimine ja toidukordade vahelejätmine ei langeta kaalu, sest toob kaasa ülesöömise kas juba järgmisel toidukorral või siis pisut hiljem. Inimesed arvavad, et kaalule mõjub hästi, kui nad söövad harvem ja mõnedel perioodidel isegi nälgivad. See aga aeglustab ainevahetust ning nälgimise füsioloogia paneb inimese sööma ega lase nälgida. Siis aga süüdistatakse ennast selles, et puudub tahtejõud dieeti pidada. Äärmuslikke dieete pole võimalik kaua pidada ning kaal paratamatult taastub. Enamasti võtab inimene pärast dieeti kaalus juurde isegi rohkem kui nälgides kaotas. Nälgimine suurendab isu, loe siit rohkem isu tekkimise mehhanismidest.
Kiire kaalulangus
Iga range dieediga langeb kaal alguses kiiresti, esimestel nädalatel võib kaotada 2-3 kilo vaid vee arvelt. Glükoos on ladestatud varudena (glükogeenina), olles seotud veega. Süsivesikute vähesusel kasutatakse see varu ära, vesi vabaneb ning väljutatakse organismist. See aga ei ole tõeline, rasvade arvelt saavutatud kaalukaotus.
Hiljem kaal enam nii kiiresti ei lange. Normaalseks ja tervislikuks saab pidada kaalulangust 2-3 kilo kuus, mitte rohkem.
Kiire kaalulangus viib sapikivide tekkele
Kivid tekivad, kui sapi komponentide vahel puudub tasakaal. Sellise tasakaalutuse aga toobki kaasa kiire kaalulangus (kolesteroolisisaldus sapis tõuseb, sest sapipigmentide ja sapihapete sekretsioon väheneb). Sapikivide teket soodustab ka rohkesti rafineeritud süsivesikuid ja rasva sisaldav ning samas kiudainetevaene nn „läänelik“ toit.