13.10.2020

Kuidas valida probiootikumi?

Artikli koostas Sirli Kivisaar, OÜ Via Naturale funktsionaalse toitumise terapeut.

Väljavõte artiklist „Et nahk oleks terve, hoolitse oma soolestiku mikrofloora eest“. Toitumisteraapia nr 15/juuni 2015

Termin „probiootikum“ tuleb kreekakeelsest sõnast, mille otsene tähendus on „Elu jaoks“. Maailma Terviseorganisatsioon WHO definitsiooni kohaselt on need  „elusorganismid, mis adekvaatsetes kogustes manustatuna toovad kasu peremeesorganismi tervisele“ 1. Probiootilisi toiduaineid on inimesed oma toiduks kasutanud juba tuhandeid aastaid, fermenteeritud toodetest on inimeste toidulaual olnu hapukapsad, seened, oliivid, vein, õlu, hapupiim jne.  Selleks, et soolestiku mikrobioota tasakaalu hoida, tuleb toituda tervislikult, sealhulgas mitte liialdada magusaga, hoolitseda selle eest, et menüüs oleks piisavalt puu- ja köögivilju ning fermenteeritud tooteid.

Tänapäeval leiab apteekidest ja tervisepoodidest palju erinevaid probiootikume. Kuigi probiootikumide võtmine ei pruugi tuua esile püsivat muutust inimese mikrobiootas, on teatud tüvede v nende kombinatsioonide kasutamisel leitud psitiivset mõju teatud seisunditele.

Kuidas siis valida probiootikumi?

Selleks, et osata pakutavate toodete seas seda valimise kunsti paremini ja olla kindel, et soetate endale ka toimet omava preparaadi, tuleb vaadata toote puhul järgmisi kriteeriumeid:

  1. Hoolitse selle eest, et tegemist oleks tootega, milles sisalduvad probiootiliste bakterite tüved oleksid hästi kirjeldatud. Sellega tagate, et bakterid on õigesti identifitseeritud ning tõestatud turvalisusega. Nimelt võib olla ühes preparaadis sisalduvate tüvede ebatäpne sildistamine väga tõsiseks probleemiks, sest on leitud, et lausa 28% probiootilistest tüvedest on tootjate poolt valesti identifitseeritud2. Kui leiate bakteri nimetuse tagant tähtede ja numbrite kombinatsiooni, võimaldab see teil vastava tüve kohta infot uurida.
  2. On oluline, et bakterid oleksid vastupidavad mao- ja sapphapete toimele. Peensoolde peaks jõudma piisav hulk baktereid, et nad suudaksid soolestiku limaskesta efektiivselt koloniseerida3. Mõned tootjad kasutavad bakterite kaitseks spetsiaalseid kapsleid.
  3. Toode peaks sisaldama inimesele omaseid bakteritüvesid. Inimesele mitteomased tüved võivad nõrgema immuunsusega inimestele isegi ohtlikuks osutuda. Näiteks on praeguseks kirjeldatud mitmeid Saccharomyces boulardii fungeemia (veres liigse esinemise) juhtumeid4. Väidetavalt on ka selle bakteritüve positiivsed mõjud nõrgad ning on vähe tõendeid selle kasulikkusest immuunsusele.
  4. Püüdke veenduda, et probiootikum sisaldaks vajalikku hulka baktereid ka säilivusaja lõpus. Võib juhtuda, et toode sisaldab alguses piisavalt elusaid bakterid, kuid mitte enam siis, kui purgi avate ja probiootikumi tarvitama hakkate.
  5. Toote kvaliteet sõltub ka säilitamistingimustest. Tõeliselt häid probiootikume hoitakse toime säilitamiseks külmikus. Kui pakendil on kirjas, et külmik pole vajalik, siis võib olla toode võimalikust nõrgema toimega või ei ole toime säilivusaja lõpuni garanteeritud.
  6. Kuigi vahel väidetakse, et prebiootikumid (probiootilisi baktereid toitvad ühendid) ei ole kasulikud, tõestavad uuringud vastupidist. Võite julgelt valida toote, milles on lisaks probiootikumidele ka prebiootikumid. Paljud uuringud on näidanud, et prebiootikumid aitavad just kasulikel bakteritel soolestikus paljuneda (hirm, et nad toidavad halbu baktereid, on alusetu). Näiteks prebiootikumi F.O.S. (fruktooligosahhariidid) tarvitamine suurendab heade bakterite osakaalu võrreldes halbadega, ning võib probiootikumi toimet märgatavalt võimendada.5,6,7
  7. Uurige ka seda, kas toote toime on kinnitatud kliiniliste uuringutega!

Turvalised probiootikumid

Üks kindlaimaid valikuid probiootikumide seas on kaks bakterite perekonda: Lactobacillus ja Bifidobacterium. Lactobacillus on bakterite perekond, mis moodustab suurema osa piimhappebakterite grupist ning muudab laktoosi ja muud suhkrud piimhappeks. Neid leiab peamiselt peensooles. Piimhape muudab soolekeskkonna happeliseks, mis takistab mõnede kahjulike bakterite kasvu. Lactobacillus`e liikidest võivad soolestikus levida järgmised tüved: L. acidophilus, L. salivarius, L. gasseri, L. ruminis, L. crispatus, L. Reuteri 8.

Bifidobacteria bakterid on kõikjal soolestikus elutsevad bakterid, kes on saanud oma nime iseloomulikust kaheks hargnenud sabast. Nad fermenteerivad suhkruid, et toota piimhapet, võistlevad efektiivselt teiste soolebakteritega ja moodustavad suure osa bakteriaaalsest floorast eeskätt käärsooles. Tegemist on suurima bakterite grupiga imikute soolestikus, täiskasvanutel on nad arvukuselt umbes 4. kohal, ning nende osakaal väheneb vananedes veelgi8. Tähtsamateks bifidobacteria liikideks on B. animalis subsp. lactis, B. bifidum, B. breve, B. longum, B infantis. Nii laktobatsillid kui ka bifidobakterid on inimesele turvalised, ning nad ei kutsu esile liigset immuunvastust9. Nende aastakümnetepikkune kasutamine ei ole näidanud patogeenset toimet isegi vastsündinutel (vastsündinute jaoks on spetsiaalsed preparaadid).

Millises vormis probiootikum on manustamiseks parim?

Kui oleme arvesse võtnud kõiki eelnimetatud aspekte, jääb veel küsimus, kas on vahet ka probiootikumide manustamisel erineval kujul – toidu koostises, tablettidena, pulbrina või mõnel muul viisil. Kõige lihtsam on saada probiootikume fermenteeritud piimatooteid tarvitades, mida on meie poelettidel rohkesti, ning mille lisamine igapäevamenüüsse on lihtne. Samas ei ole see hea valik piimavalgule ja laktoosile tundlike inimeste või veganite jaoks. Samuti on neid tooteid halb reisile kaasa võtta, sest need ei säili. Veganitele on alternatiiviks taimsed hapendatud tooted – hapukurgid, hapukapsas, hapendatud sojatooted jms.

Kui manustate probiootikume toidulisandina, siis võimalusel vältige „aktiveeritud vedeliku“ vormis probiootikume, sest need on vähem stabiilsed ning nende kvaliteet kaldub seistes halvenema. Külmkuivatatud probiootikumid on elujõulisemad. Kapslis manustamise eeliseks on mugavus, sest pole vaja teha muud kui kapsel veega alla neelata. Samas mõjub aga kapslites manustatud preparaat vaid seedeelundkonna alumistele osadele ning kapsli aine võib mõnele inimesele allergeenne olla. Tabletina tarvitamine on samuti lihtsam, sel juhul võib probiootikum mõjuda ka seedeelundkonna ülemistele osadele, kuid tablettides võib veelgi suurema tõenäosusega problemaatilisi lisaaineid sisalduda – nt. gluteen, tableti täiteained jne. Võime leida ka pulbrina müüdavaid probiootikume. Nende eeliseks on mugav ja lihtne manustamine ka sel juhul, kui tableti või kapsli neelamine on raskendatud, neid saab ka mahla või toidu sisse segada. Näiteks on imikule pulbrit lihtsam anda. Pulbriline probiootikum võib mõjuda ka seedeelundkonna ülemisele osale, selle doosi on lihtne vajadustele kohandada ning reeglina ei sisaldu neis soovimatuid sideaineid. Hea probiootikum kergesti imenduvas vormis, manustatuna õigetes doosides ja kombineerituna õigete prebiootikumidega võib olla tõhusaks toetuseks ka naha tervise tagamisel.

  1. Joint FAO/WHO Expert Consultation on Evaluation of Health and Nutritional Properties of Probiotics in Food including Powder Milk with Live Lactic Acid Bacteria, 1-4 October 2001
  2. Huys, G., Vancanneyt,  M., D’Haene, K., Vankerckhoven, V., Goossens, H., Swings, J. (2006). Accuracy of species identity of commercial bacterial cultures intended for probiotic or nutritional use. Research in Microbiology, 157(9), 803-10.
  3. Dunne, C. et al. (2001). In vitro selection criteria for probiotic bacteria of human origin: correlation with in vivo findings. The American Journal of Clinical Nutrition, 73(2), 386S-392S.
  4. Riquelme, J., Calvo, M.A., Guzmán, A.M., Depix, M.S., García, P., Pérez, C., Arrese, M., Labarca, J. A. (2003). Saccharomyces cerevisiae fungemia after Saccharomyces boulardii treatment in immunocompromised patients. Journal of Clinical Gastroenterology, 36(1), 41-3.
  5. Kleessen, B., Sykura, B., Zunft, H. J., Blaut. M. (1997). Effects of inulin and lactose on fecal microflora, microbial activity, and bowel habit in elderly constipated persons, The American Journal of Clinical Nutrition, 65(5), 1397-402.
  6. Boehm. G., Lidestri. M., Casetta. P., Jelinek. J., Negretti, F., Stahl, B., Marini, A. (2002). Supplementation of a bovine milk formula with an oligosaccharide mixture increases counts of faecal bifidobacteria in preterm infants. Archives of Disease in Childhood. Fetal and Neonatal Edition, 86(3), F178-81.
  7. Smith, A. R., Macfarlane, G. T., Reynolds, N., O’May, G. A., Bahrami, B. (2012). Effect of a synbiotic on microbial community structure in a continuous culture model of the gastric microbiota in enteral nutrition patients. FEMS Microbiology Ecology, 80(1), 135-45.
  8. Mitsuoka, T. (2014). Establishment of Intestinal Bacteriology. Bioscience of Microbiota, Food and Health, 33(3), 99–116.
  9. Rautava, S., Kalliomäki, M., Isolauri, E. (2005). New therapeutic strategy for combating the increasing burden of allergic disease: Probiotics-A Nutrition, Allergy, Mucosal Immunology and Intestinal Microbiota (NAMI) Research Group report. The Journal of Allergy and Clinical Immunology, 116(1), 31-7.