Artikli lühiülevaade
Väsimuse põhjuseks võivad olla toitainete puudus, ebaregulaarne toitumine, sobimatud toiduvalikud või tervisehäired. Artiklis selgitame, kuidas tasakaalustatud toitumine aitab hoida energiataset, ennetada kevadväsimust ning millal vajab väsimus põhjalikumat uurimist.

Millest tekib väsimus?

Minu kui toitumisspetsialisti jaoks on väsimus märk toitainetepuudusest või mingist tasakaalutusest kehas.

Kogemus näitab, et menüüd tervislikuks, toitaineterikkaks ning tasakaalustatuks muutes kaovad nii energiapuudus, väsimus kui meeleolumuutused.

Väsimusega seondub väga oluline teema – toiduainete talumatus

Toit peaks inimesele energiat andma. Kui aga pärast sööki ollakse väsinud ja jõuetum kui enne sööki, siis võib põhjuseks olla vale ehk konkreetsele inimesele sobimatu toiduaine. Või siis õige toit, kuid sobimatutes ehk liiga suurtes kogustes. Liigsöömist aitab vältida toidukordade arvu suurendamine. Kui on kindel, et asi pole liigsetes toidukogustes, siis tuleks ennast erinevate söögikordade järel jälgida ja püüda välja selgitada, missugused toidud teile ei sobi.

Väsimust ehk energiataseme langust põhjustab ka ebaregulaarne toitumine

Toidukordi ei tohiks vahele jätta. Pikem söögipaus soodustab liigsöömist järgmisel toidukorral. Nii vahelejäänud toidukord kui liigsed toidukogused toovad kaasa väsimuse.

Igal toidukorral on oluline tarbida madala glükeemilise koormusega süsivesikuid. Sellega väldime ülesöömist ning vähendame ka magusaisu.

Samas ei tohi ühelgi toidukorral süsivesikutega liialdada. Kiired (st kiiresti imenduvad) ja kõrge glükeemilise koormusega suhkrud, nagu näiteks lauasuhkur, mesi, magusad mahlad jms, ning ka näiteks valgest jahust tooted võiks menüüst üldse välja jätta. Või siis tarbida neid vaid harva ja väikestes kogustes. Kiired süsivesikud tuleks asendada aeglaste ehk aeglaselt imenduvate süsivesikutega. Maiustustest ei pea loobuma, kuid maiustada võiks tervislikumate toiduainetega, nagu näiteks puuviljad, pähklid ja seemned. Küpsetistesse tuleb valida magustajad, millel on võimalikult madal glükeemiline koormus.

Füüsilise pingutuse järel on väsimus normaalne 

Oma kogemustele toetudes võin öelda, et toitumist õigesti korraldades on võimalik söögijärgset väsimust täielikult vältida. Tervislikult toitudes tunneme end väsinuna vaid tugeva füüsilise või vaimse pingutuse järel, kuid see on hea ja normaalne väsimus. Igapäevaselt aga püsib kõrge energiatase aastaringselt, sealhulgas ka kevadel, mil paljud kurdavad nn kevadväsimust.

Organismi puhastama ei pea vaid kevadel

See on naljakas, kuidas kevadeti hakatakse äkki organismi puhastama ja sel eesmärgil dieete pidama. Puhastumine peaks aasta läbi oluline olema. Samas on muidugi hea, kui kord aastaski puhastumismõte pähe tuleb. Ometi peaks igaüks aru saama, et ühekordsest ja lühijalisest puhastumispingutusest kestvat kasu loota ei ole.

Kahjuks ei osata sageli vahet teha kasulikel ja mittekasulikel toitumissoovitustel. Pidevalt kerkib esile sensatsioonilisi dieete või toidulisandeid, millele omistatakse imevõimeid. Praegu näiteks on juhtumisi populaarsed kaks äärmuslikku dieeti – nn puhastusdieet, mis välistab kõik rasvad ja koosneb peamiselt süsivesikutest, ning ketogeenne dieet, mis välistab süsivesikud koosnedes peamiselt rasvadest. Õnneks ei suudeta kumbagi neist dieetidest reeglina  kaua järgida ning pöördutakse üsna ruttu tavatoitumise juurde tagasi. Niisuguste äärmuste asemel aga võiks juba praegu hakata lihtsalt normaalselt ja tervislikult sööma.

Õigesti toitumisega võib alustada igal ajal, see ei pea tingimata juhtuma kevadel

Kellel aga tekib just sel aastaajal soov suveks kenamaks ja saledamaks saada, siis miks mitte alustadagi kevadel.

Ka kehakaalu langetamiseks pole tarvis dieeditada, tuleb lihtsalt õigesti ja regulaarselt süüa

Tõepoolest, ka kaalulangetamiseks peavad nälgijad sööma hakkama. Päevas tuleks süüa kolm põhitoidukorda ja kaks vahepala, ning toite hoolikalt valida. Kaalulangetav dieet ongi oma olemuselt tasakaalus toitumine. Samasugune toitumine seostub südame-vereringehaiguste, diabeedi jm  tervisehäirete väiksema riskiga. Ning ühtlasi ka kevadväsimuse puudumisega.

MIDA TÄHENDAB TASAKAALUS TOITUMINE?

See tähendab, et toidus peavad põhitoitained – SÜSIVESIKUD, RASVAD JA VALGUD OLEMA TASAKAALUS EHK ÕIGES VAHEKORRAS. Ning tasakaalus menüü peab sisaldama ka RIKKALIKULT MINERAALAINEID, VITAMIINE JA FÜTOITOITAINEID.

Lisaks tasakaalule põhitoitainete vahel on oluline ka tasakaal põhitoitainegruppide siseselt (eeskätt erinevate rasvhapete ja süsivesikute vahel).

Toidurasvade tasakaalustamine tähendab rikkalikult küllastunud rasvhappeid sisaldavate toiduainete (loomsed toiduained ja kookosrasv) tarbimise vähendamist, transrasvade (mõnedes kondiitritoodetes ikka veel leiduvate osaliselt hüdrogeenitud rasvade) vältimist ning mittehüdrogeenitud küllastumata rasvhapete (taimsed rafineerimata õlid, seemned ja pähklid) ja oomega-3 rasvhapete poolest rikaste toiduainete (kala, teatud seemed, vajadusel kalaõlilisandid) osakaalu suurendamist.

Süsivesikute tasakaalustamine tähendab puu- ja köögiviljade, pähklite ja seemnete ning  täisteraviljatoodete osakaalu suurendamis toiduvalikus koos rafineeritud teraviljatoodete ja suhkru osakaalu vähendamisega.

• Kiiresti imenduvaid ehk kiireid süsivesikuid (näiteks valgest jahust ja suhkrust tooted, kuivatatud või väga magusad puuviljad) tuleks vältida või piirduda väga väikeste kogustega;
• Teraviljatooteid tuleb teadlikult valida – näiteks eelistada lisatud suhkruta rukkileiba ja täisteratooteid;
• Süsivesikuterikaste toitude hulgast valida need, mis on kõrge kiudainetesisaldusega. Kiudaineterikkad on kõik köögiviljad, aga ka puuviljad. Kiudaineterikas kest seemnetel, ubadel ja täisteraviljadel aeglustab seedeensüümide ligipääsu, mistõttu süsivesikud imenduvad aeglasemalt. Eelistage väiksema tärklise- ja suhkrusisaldusega vilju.

Lõpetuseks peab mainima veel üht olulist väsimuse põhjust – haigestumist. Kui eeltoodud toitumissoovitused ei aita, peate kindlasti arsti poole pöörduma. Pidev põhjuseta väsimus ei ole normaalne.

 

Tekst:
Annely Soots, funktsionaalse toitumise terapeut