MIDA ARVATA VIIMASEL AJAL LEVINUD SUURE VALGU TARBIMISE SOOVITUSEST?
Sotsiaalmeedias levib soovitus süüa rohkem valku kui seda tavapäraselt soovitatakse. Kas see tähendab, et inimesed peavad enda toidulaual valgu kogust suurendama?
Need on küsimused, mida meie, toitumisterapeutide, käest pidevalt küsitakse.
Uurime, kas see on tõenduspõhine soovitus?
Kuna Eestis on kehakaal muutunud aina suuremaks probleemiks, on omal kohal soovitus suurendada menüüs valgurikka ja vähendada süsivesikurikka hulka kaalulangetamise ajal. Kaalu tõenduspõhiselt langetav toitumisviis on valgurikas ehk valgu tarbimise normi ülemisel piiril ja süsivesikute tarbimise soovitus normi alumisel piiril. Suurem valgutarbimise soovitus kehtib ka sportivatele inimestele.
Ei ole tõenduspõhist alust soovitada vanemale eagrupile normist kõrgemat valgutarbimist. Samuti ei pea raseduse ja imetamise ajal sööma rohkem valku. Päevas söödava toidu hulk ja vajalik kaloraaž suureneb, mistõttu vajatakse proportsionaalselt kõiki toitaineid, sh ka valku rohkem.
Valgu tarbimise norm on 10-20% päeva jooksul tarbitud kaloraažist.
Meil kehtivad Põhjamaade toitumissoovitused, mis on koostatud suure teadlaste grupi poolt. kSoovitame lugeda tõenduspõhist materjali valguvajaduse ja tarbimise kohta Põhjamaades ning teaduslikku alust meile kehtivatele soovitustele teadusartiklist: „Protein – a scoping review for Nordic Nutrition Recommendations“ 2023, https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC10770649/
Põhjamaade toitumissoovituste aluseks olevad uuringud näitavad, et optimaalne valgutarbimise määr eakatele on 1,2 – 1,5 g kehakaalu kg kohta päevas ehk umbes 15 – 20 E%, mis on normi piirides. Tõendid on ebapiisavad selle kohta, et üle kehestatud normi valgutarbimise suurendamine vanematel täiskasvanutel annaks mingit tervisekasu.
Tuleb märkida, et vanem elanikkond on mitmekesine ja 65–75 aastaseid indiviide peetakse üldiselt terveteks ning võimelisteks oma energiataset säilitama – nendele kehtib tavaline valgutarbimise soovitus ehk 10-20%E.
Uuringud näitavad, et Balti riikides ei ole inimesed loomse valgu puuduses.
Balti riikides ja Põhjamaades on valgu tarbimine üldiselt normi piires — pigem isegi ülemise piiri lähedal. Täiskasvanutel moodustab see keskmiselt 15–19% päevasest energiast (soovituslik vahemik on 10–20%, mis vastab ligikaudu 1–1,3 g/kg).
Loomse valgu tarbimine on meie piirkonnas juba niigi kõrge, mistõttu soovitatakse suurendada taimse valgu osakaalu, et toetada tervist ja tagada toitaineterikas toitumine.
Teadlased märgivad, et tõenduspõhisus valgu tarbimise seoste kohta tervisenäitajatega on piiratud, sest raske on eristada teiste toitainete mõju valgurikkas toidus.
Loomse valgu tarbimist ei soovitata suurendada — ei nähta vajadust ning arvesse võetakse ka keskkonnamõjusid.
Artiklist saab ka lugeda, millal ja missuguste probleemide korral me rohkem valku vajame. See ei tähenda, et kõikide inimeste valgutarbimine Eestis peab olema loomse valgu osas suurem.