Toiduallergia/-talumatus/-tundlikkus (food intolerance/food sensitivity)

Definitsioon: toiduallergiaks/-talumatuseks/-tundlikkuseks nimetatakse tarbitud toidu peale tekkivat ebasoodsat reaktsiooni.

Toitumisterapeudi pädevus: ETTA toitumisterapeudid tegutsevad ETTA toitumisteraapia juhiste alusel. Toitumisterapeut ei diagnoosi ega ravi haigusi, samuti ei diagnoosi ta toiduallergiat/-talumatust/-tundlikkust. Toitumisterapeut aitab muuta piirangutega menüüd tervislikumaks, aitab haiguste puhul välja selgitada toiduaineid, mis põhjustavad ebasoodsaid reaktsioone ja teeb koostööd meditsiinitöötajatega.

Kui te kahtlustate endale toiduallergiat/-talumatust/-tundlikkust, pöörduge spetsiaalse väljaõppe saanud toitumisterapeudi poole, kes aitab seda välja selgitada ja annab juhised, kelle poole pöörduda oma probleemiga.

Toidu “taluvus” ja toidualleria/-talumatuse/-tundlikkuse olemus 

Keha ei tohiks normaalolukorras toitu võõraks pidada

Soole immuunsüsteem on omandanud mehhanismid, mis väldivad reaktsioone toidule, kuid reageerib haigustekitajatele. Selle kahetise olukorraga toimetulemiseks on soole immuunsusel mehhanismid, millega hoitakse ära liigsed reaktsioonid toidule (selles seisneb nn taluvus) ja reageeritakse võõrainetele.1

Toidutalumatus/-tundlikkus tekib siis, kui soole limaskesta kahjustavad toidust pärit ühendid või sealt imenduvad ühendid, mis ei ole seedeensüümide poolt lõpuni lagundatud

Enamuse inimeste puhul toimub seedimine sooles efektiivselt, kuid osadel reageerib soolestiku immuunsüsteem toidule kui võõrainele, kutsudes esile limaskesta kroonilise põletiku. Kuna toitu tarbitakse igapäevaselt, avaldavad pidevalt mõju ka toidus sisalduvad immuunreaktsiooni esilekutsujad, ning jääb püsima ka nende poolt põhjustatud probleem – seni, kuni esilekutsuja välja selgitatakse ja toidust elimineeritakse. See võib hästi aidata teatud juhtudel ja näiteks toiduallergia korral on see esmatähtis. Kuna toidutalumatus/-tundlikkus ei ole iseseisev terviseseisund ja sellel palju erinevaid põhjusi, siis peab teadma seda, et ainult probleemi esilekutsuva toiduaine menüüst eemaldamine tegelikku probleemi ei lahenda. Tuleb pöörduda spetsialisti poole, kes aitab terviseprobleemipuhuse toitumise jm nõuannetega.

Toitainete imendumiseks on vaja suurt soole limaskesta ühest rakukihist koosnevat pinda. Toidu koostisosad tuleb sooles algosakesteks lammutada (valgud aminohapeteks ja süsivesikud monosahhariidideks). Peamine põhjus, miks allergia ja talumatus/tundlikkus tekivad, on see, et toidu lagundamine on puudulik, või siis on sooleseina läbilaskvus suurenenud. Kui suuremad toiduosakesed satuvad läbi soole limaskesta organismi, siis kutsuvad need esile immunoloogilise vastuse, mis on sarnane allergiale. Soole immuunsüsteemi, mis on seotud soolestiku sisepinnaga, pommitatakse pidevalt toidus sisalduvate valkude ja haigustekitajatega ning immuunsüsteem on loodud reageerima kõigele, mis on kehavõõras.1

Kõige lihtsamalt öeldes ongi allergia  ja toidutalumatus/-tundlikkus organismi reaktsioonid ainetele, millele immuunsüsteem reageerib kui võõrastele. Allergiline reaktsioon on alati kiire, sümptomid ilmnevad kiiresti, kuid toidutalumatuse reaktsioonid on aeglased ning võivad väljenduda väga erinevate terviseprobleemidena, mistõttu on talumatust/tundlikkust palju raskem välja selgitada, sest puuduvad seda määravad kindlad testid. Toidutalumatus ja allergia määratakse väga sageli kindlaks eliminatsiooni- provokatsioonitesti alusel.

TUNTUD JA HÄSTI KIRJELDATUD SEISUNDID

TOIDUALLERGIA

Toiduallergia on immunoloogiline reaktsioon, mis tüüpiliselt hõlmab immunoglobuliin E (IgE) mehhanisme ja on seotud nuumrakkude ning eosinofiilsete leukotsüütide reaktsiooniga.3

Allergia ehk ülitundlikkus on organismi ebatavaline reageerimine kas mingile välisele või organismis olevale tegurile (ainele). Ülitundlikkuse ehk allergia puhul reageerib organismi immuunsüsteem ebatavaliselt tugevasti teatud teguritele, toiduallergia puhul toidust pärit ühenditele. Tegurit (toiduainet), mis kutsub esile allergilise reaktsiooni, nimetatakse allergeeniks. Organismi sattudes põhjustavad allergeenid mitmesuguseid haigusnähte, mis ilmuvad üpris kiiresti pärast allergeeniga kokkupuudet. Allergia omapäraks on, et väga väike allergeeni hulk võib vallandada väga tugeva reaktsiooni. Allergiahaigustele on omased väga mitmekesised haigustunnused, haaratud võivad olla hingamiselundid, nahk, limaskestad,veresooned, süda, liigesed, seedeelundid, neerud, närvisüsteem.3

Toiduallergiat diagnoosivad arstid allergiatestidega. Toitumisterapeut aitab piirangutega menüüd koostada, tasakaalustada ning toitaineterikkamaks muuta.

TSÖLIAAKIA

Rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni ICD11 järgi on tsöliaakiahaigus (Coeliac disease CD) püsiv nisu, rukki ja odra gluteenist pärit valkude talumatus. See on autoimmuunne haigus, mida iseloomustab krooniline põletik peensoole limaskestas ja limaskestaaluses kihis, mis võib häirida seedimist ja toitainete imendumist ning viia alatoitumusele.

Tsöliaakiahaiguse kahtluse korral tuleb pöörduda perearstile või gastroenteroloogile.

Kui diagnoos on olemas, aitab toitumisterapeut gluteenivaba menüü koostamisel ja rikastamisel.

Kui teil on tsöliaakiadiagnoos või soovite konkreetselt selle haiguse kohta rohkem infot, pöörduge toitumisterapeut-arst Pille Javedi poole.
Gluteenivaba toitumise spetsialist on toitumisterapeut Maire Vesingi

Vt  ETTA toitumisjuhised kliendile

Vt Eesti Tsöliaakia Seltsi koduleht

LAKTOOSITALUMATUS

Hüpolaktaasia ehk laktoositalumatus on piimasuhkru (laktoosi) imendumishäire peensoole ensüümi laktaasi vähenenud aktiivsuse tõttu. Kui osa piimasuhkrut ehk laktoosi jääb lõhustamata ja imendumata, võib see põhjustada kõhuvaevusi (puhitust, rohket gaaside eritumist, kõhukorisemist ja -valu ning kõhulahtisust). Nähud võivad olla erinevad, alates kergest kõhuvalust, -puhitusest kuni krampide ja kõhulahtisuseni. Laktoositalumatus pole alati täielik – paljudel juhtudel saab inimene süüa vähese laktoosisisaldusega toitu. Laktoositalumatuse ravi puudub, aga enamus inimesi saavad sümptomeid kontrollida toitumisega. Apteekides on saadaval ka ensüümipreparaadid – laktaasi sisaldavad kapslid, mille tarbimine võib teinekord abiks olla. Enamusel juhtudel saab laktoositalumatuse sümptomeid kontrollida laktoosisisaldavaid tooteid vältides ja neid laktoosivabade alternatiividega asendades. Täpne vajadus sõltub sellest, kui tundlik on isik laktoosile. Osad isikud taluvad hästi väikest laktoosikogust toidus, kuid teistel tekivad sümptomid isegi pisikese laktoosikoguse peale.2

Laktoosi menüüst välistades peab menüü jääma toitaineterikkaks. Menüüd aitab tasakaalustada ja muuta toitaineterikkamaks toitumisnõustaja või -terapeut.

VÄHEM TUNTUD TOIDUTALUMATUSE/-TUNDLIKKUSE VORMID

Toiduallergiat, -talumatust ja -tundlikkust saab jagada laias laastus immunoloogiliseks ja mitteimmunoloogiliseks.1,4,5

 Mitteimmunoloogilised reaktsioonid, mille puhul võib rääkida üldjuhul toidutalumatusest

  • Soolestiku limaskesta kahjustavate ühendite rohkus: lektiinid, proteaasi inhibiitorid, kohv, sool, vasoaktiivsed amiinid, alkohol jt;
  • Bakteriaalsed: bakterite poolt toodetud enterotoksiinid ja teised toksiinid;
  • Seedeensüümide (peptidaaside, trüpsinogeeni, lipaasi jt) puudulikkus, sh valkude ebapiisavast lagundamisest moodustunud opioidse toimega peptiidid, laktaasi ensüümi puudus jt;
  • jt

Immunoloogilised reaktsioonid, mille puhul räägitakse allergiast ja toidutundlikkusest

  • IgE-vahendatud reaktsioonid (nuumrakkude ja eosinofiilide poolt vahendatud), nt äge nõgestõbi, toiduallergia;
  • Antikehast-sõltuvad tsütotoksilised reaktsioonid;
  • Immuun-komplekside poolt vahendatud reaktsioonid;
  • Rakuliselt vahendatud reaktsioonid, nt allergiline kontaktdermatiit;
  • Segu-reaktsioonid.

Skeem on koostatud kahe allika baasil; Pauklin, M., Lember, M. (2018). Toiduallergia. Eesti Arst, 97(2), 73–80 ja Boyce, J., et al. (2010). Guidelines for the Diagnosis and Management of Food Allergy in the United States: Report of the NIAID-Sponsored Expert Panel. Journal of Allergy and Clinical Immunology, 126 (6 Suppl), S1-58.

Tarbitud toiduvalgud lagundatakse peptiidideks ja aminohapeteks seedeensüümide poolt enne imendumist sooleepiteeli rakkudesse. Aminohapped ei kutsu esile immunoloogilist reaktsiooni, sest nad on väga väikesed selleks, et soolestiku immuunrakud neid ära tunneksid. Ka väikesed peptiidid (kuni 7 aminohapet peptiidiahelas) ei kutsu esile immuunvastust.

Kui valgud lagundatakse soolevalendikus kehvasti, siis võidakse neid suuremaid valgufraktsioone soolestiku immuunsüsteemi poolt käsitelda kui võõraid – need kutsuvad esile immuunvastuse.

Immunoloogilised ja mitteimmunoloogilised mehhanismid kontrollivad selliste mitteseeditud valkude soolest läbiminekut. Reaktsioonid võivad tekkida nii toidule kui toidus olevatele lisaainetele.1

Teistele toitainetele on reaktsioonid nõrgemad või puuduvad üldse (nt ei teki immuunvastust disahhariididele, aga pika ahelaga süsivesikud võivad olla immuunreaktsiooni esilekutsuvad.

IMMUNOLOOGILISED TOIDUTALUMATUSE VORMID, MIS EI OLE EESPOOLNIMETATUD TSÖLIAAKIA JA TOIDUALLERGIA

MITTETSÖLIAAKIA GLUTEENITUNDLIKKUS

Mittetsöliaakia gluteenitundlikkus (Non-celiac gluten sensitivity, NCGS) on seisund, mida iseloomustavad ärritunud soole sündroomile sarnanevad sümptomid ja soolevälised ilmingud, mis tekivad mõned tunnid või päevad pärast gluteeni sisaldava toidu seedimist, ning mis taanduvad kiiresti gluteeni ärajätmisel ja taastuvad peagi pärast gluteeniga väljakutset. NCGS-i kahtlustamise eelduseks on nii tsöliaakiahaiguse kui nisuallergia välistamine, kui isik on endiselt gluteeni sisaldaval dieedil. Gluteeni kõrval on selle sündroomi teisteks võimalikeks põhjustajateks teised nisu ja muude gluteeni sisaldavate ja mittesisaldavate toiduainete komponendid. Tsöliaakiahaiguse ja mittetsöliaakilia gluteenitundlikkuse sümptomid suures osas kattuvad, viimane ei seondu tõsiste imendumishäirete või halvaloomulisusega.6

Kui te kahtlustate endal gluteenitalumatust ja teil ei ole diagnoositud tsöliaakiat ehk nisuallergiat, aitavad mittetsöliaakia gluteenitundlikkust välja selgitada ETTA funktsionaalse toitumise terapeudid.

MITTE-IgE VAHENDATUD TOIDUTUNDLIKKUS LASTEL

Teaduskirjanduses tuntud seisundid on lastel üpris sageli esinevad:7

  • Toiduvalgust indutseeritud enterokoliidi (jäme- ja peensoole põletik) sündroom (food protein induced enterocolitis syndrome, FPIES);
  • Toiduvalgust indutseeritud allergiline proktokoliit (jämesoole ja pärasoole põletik) (food protein-induced allergic proctocolitis, FPIAP);
  • Toiduvalgust indutseeritud enteropaatia (food protein-induced enteropathy, FPE).

Peamised toiduained, mis neid reaktsioone esile kutsuvad, on piimavalk ja sojavalk, kuid sageli on põhjustajad ka riisi, kaera jt toiduainete valgud (oder, kana, kalkun, munad, maapähklid, köögiviljad, kala ja molluskid). Reaktsioonide põhjused on mitmesugused: geneetilised, epigeneetilised ja keskkondlikud (nt toiduainete esimese tutvustamise aeg) jm faktorid.7

IgG ANTIKEHADE POOLT VAHENDATUD IMMUUNOLOOGILISED TOIDUTUNDLIKKUSE REAKTSIOONID

Immuunsusega seotud reaktsioone, mida vahendab immunoglobuliin G (IgG), klassifitseeritakse teaduskirjanduses teatud tüüpi allergiaks, (nt III tüüpi ülitundlikkusreaktsiooniks). See, et seda tüüpi reaktsiooni ka allergiaks nimetatakse, on põhjustanud rohkesti segadust nii võhikute kui professionaalide hulgas. Ei ole õige nimetada neid reaktsioone ei toidutalumatuseks ega ka allergiaks. Alternatiivseks mõisteks on toidutundlikkus, mida kasutatakse segaduse vältimiseks niisuguste reaktsioonide eristamiseks klassikalisest allergiast (IgE) ja mitte-immuunsest toidutalumatusest.8

Seega nimetame neid reaktsioone IgG-vahendatud toidutundlikkuseks.

IgG-vahendatud toidutundlikkused moodustavad omaette üksuse koos väga erineva kliinilise pildiga. Tavaliselt defineeritakse neid kui „hilinenud reaktsioone“ koos vähem tõsiste sümptomitega võrreldes mõnede IgE-vahendatud reaktsioonidega. Sümptomid võivad tüüpiliselt mõjutada paljusid erinevaid kehasüsteeme, ning neid iseloomustab immuunkomplekside tootmine koos toiduspetsiifiliste antikehadega, mis aktiveerivad komplemendi tee ja kutsuvad seega esile madala taseme põletikulisi reaktsioone. IgG-vahendatud toidutalumatuse kliinilised ilmingud sõltuvad sihtkoest või -organist, kuhu toiduspetsiifilistest IgG antikehadest ja neile vastavatest toiduantigeenidest koosnevad immuunkompleksid vereringe kaudu transporditakse.

Keeruliseks teeb toidutundlikkust põhjustava toiduaine väljaselgitamise see, et nähud ja sümptomid kujunevad 8-72 tunni jooksul või isegi hiljem pärast probleemse toidu manustamist. Hilinenud sümptomid tähendavad tihti seda, et isikud ei seosta konkreetset sümptomit nende poolt söödud toiduga.

Niisugust tüüpi IgG-vahendatud talumatus võib mõjutada erinevaid organeid ja süsteeme, nagu näiteks seedekulgla (iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhuvalu), hingamisteed (nohu, aevastamine, kihelev kurk, kõri turse, kurgu kähedus, köha, hingeldus, astma) ja neuroloogiline süsteem (peavalu või migreen).

Seisundid, millega on teaduskirjanduses seostatud toiduspetsiifiliste IgG antikehade kõrget taset:

  • Ärritunud soole sündroom (IBS)
  • Põletik, kõrge vererõhk ja artriit
  • Migreen
  • Astma / hingamisteede haigused
  • Crohn’i tõbi
  • Skisofreenia, bipolaarne häire, autism, bipolaarne häire, raske depressioon.8

ETTA spetsiaalse väljaõppe saanud toitumisterapeudid, kes kasutavad kogu IgG määravat testi Cytolisa, mida pakub Synlab, on Kaia Palumaa ja Triin Muiste.

LEUKOTSÜTOTOKSILISED TOIDUTUNDLIKKUSE REAKTSIOONID

Leukotsütotoksiline test (Cytotoxic) baseerub leukotsüütide optilisel hindamisel vereproovidest, mis on viidud otsekontakti toiduainetega. Leukotsüütide vaatluse alusel hinnatakse reageerivate leukotsüütide koguarvu ja reaktsiooni astet toiduekstraktidele vastavalt leukotsüütide seisundile, mis reageerivad.9

Leukotsütotoksilise testi mõõdukas-tugev reaktsioonidel põhinev välistamisdieet võib olla efektiivne, vähendamaks gastroösofageaalse reflukstõve (GERD) sümptomite tõsidust patsientidel, kellele ei toimi üldse või toimib halvasti ravi hapet langetavate ravimitega. Olles väga kuluefektiivne ja tõsiste kõrvaltoimete vaba, võib välistamisdieet olla võimalik ravivõimalus GERD-le, kui ravimid pole efektiivsed või pole näidustatud.9

 Cytotoxic testi teostamise sooviga pöördu spetsiaalse väljaõppe saanud ETTA toitumisterapeutide Triin Muiste ja Ellisa Lukki poole.

MITTEIMMUNOLOOGILINE TOIDUTALUMATUS
TERAVILJA- JA PIIMAVALGUST VÕIVAD TEKKIDA MITTETÄIELIKUL SEEDUMISEL MORFIINILAADSED OPIOIDSED PEPTIIDID

Kui piimavalgu kaseiini ja teraviljavalgu gluteeni lõhustumine aminohapeteks on puudulik, võivad tekkida soolestikus nn kaso- ja glutenomorfiinid – valgumolekuli osad ehk peptiidid, mis tavaliselt koosnevad 4-st kuni 8-st aminohappest. Neid on võimalik määrata spetsiaalse uriinianalüüsiga, mida Eestis kahjuks veel ei teostata. Meie funktsionaalse toitumise terapeudid omavad pikaaegset kogemust nende analüüside alusel nõustamisel. Oleme analüüse lasknud teostada Norras seda teemat kõige rohkem uurinud ja teadustöid kirjutanud prof. Karl Reichelti juures, samuti Prantsusmaal. 2021. aastal saadame analüüsid Norra laborisse Lab1 ja Taani laborisse Nordic Labs.

Kõikidel inimestel tekib valkude lagundamisel soolestikus alati kõrvalproduktina natuke lõpuni lagundamata peptiide, kuid enamikel juhtudel need terviseprobleeme ei põhjusta – neil on isegi leitud tervisele positiivset mõju. Mingi kogus peptiide jääb alati lõpuni lammutamata ning teatud osa neist (umbes 10%) läbib sel kujul ka sooleseina, sattudes vereringesse. Väike osa vereringesse sattunud peptiididest (umbes 1%) pääseb omakorda läbi ka järgmisest kaitseliinist vere-aju barjäärist ning jõuab kesknärvisüsteemi. Seal mõjutavad peptiidid oluliste närvivahendusainete ülekannet ning meie vaimset seisundit.
Tervel inimesel moodustub soolestikus vähe peptiide, ajusse jõudev peptiidide hulk on minimaalne ja nende mõju tühine. Kui aga opioidsete peptiidide hulk soolestikus on märgatavalt tõusnud näiteks peptiide lagundavate ensüümide (nt DPPIV) puudulikkuse tõttu, suureneb ka sooleseina ja aju-vere barjääri läbivate peptiidide hulk (eriti siis, kui sooleseina või aju-vere barjääri läbilaskvus on mingil põhjusel suurenenud) ning neid jõuab kesknärvisüsteemi sedavõrd palju, et tekivad juba sümptomid. Opioidsete peptiidide moodustumises võib rolli mängida näiteks soolestiku pH, mis on muutunud valke lagundavatele ensüümidele ebasobivaks, samuti võib ensüümides esineda geneetilisi defekte, mis nende toimet pärsivad. Opioidsed peptiidid reageerivad aju opioidsete retseptoritega, muutes inimese käitumist ja psühholoogilisi reaktsioone samamoodi, nagu näiteks opioidsed ühendid heroiin ja morfiin. Siit tulenebki nimetus opioidsed peptiidid.10,11,12

Opioidsete peptiidide toime võib selgitada autismispektri häiretega laste teatud käitumist ja sümptomeid, nt gluteno- ja kasomorfiinide tõttu kehas võib neil esineda vastupandamatu soov piima ja gluteeni sisaldavate toitude järele. Seda hüpoteesi kinnitavad ka ärajäämanähud, mis paljudel nende toitude menüüst väljajätmisel tekivad. Opioidide liig mõjutab  närviülekannet ja tajumist. Näiteks kui isik eelistab kindla tekstuuri või pakendiga toiduaineid, võivad selle põhjuseks olla opioidide poolt mõjutatud tunnetuslikud aistingud – sh maitsetundlikkuse muutus.10

Viimasel ajal on ilmunud uusi ülevaateartikleid toidust pärit bioaktiivsete peptiidide, sh opioidsete peptiidide kohta. Nendel on palju kasulikke tervisemõjusid, kui neid ei teki kehas ülemäärases koguses.11, 12,13

Opioidsete peptiidide testi uriinist vahendab ja nõustab funktsionaalse toitumise terapeut Eliisa Lukk.

HISTAMIINITALUMATUS14,15,16

Histamiinitalumatuse probleem tekib, kui organism kas toodab ja/või saab toiduga liiga palju histamiini või histamiini lagundatakse liiga vähe.

Histamiin on orgaaniline ühend, biogeenne (elusorganismide poolt moodustatav), vasoaktiivne (veresooni mõjutav) amiin. Histamiinil on oluline roll allergilistes reaktsioonides (tänu histamiini vabanemisele tekivad allergiasümptomid) ja immuunkaitses, seedeprotsessis jm. Histamiin toimib ka närvivahendusainena ning mõjutab hormoonide vabastamist jne.

Histamiinitalumatus ei tähenda otseselt histamiini mittetalumist, see on kogunenud histamiini ja histamiini lagundamise tasakaalutuse tulemus. Seega ei ole vaja karta histamiini olemasolu, vaid jälgida tuleb tema taset kehas. Kui kehas ringleb liiga palju histamiini, põhjustab see erinevaid sümptomeid, mis on sarnased allergilistele reaktsioonidele.

Histamiinitalumatuse korral tuleb arvestada sellega, et histamiini saame me kahest allikast:

1) meie organism toodab teda ise vastuseks mõnele allergeenile, bakterile või muule sissetungijale (aga ka füüsilisele faktorile, nt ekstreemne temperatuur, trauma) ja/või toodavad seda sooles elavad bakterid oma elutegevuse käigus, nii et histamiin satub soolestikust vereringesse;

2) me sööme teda toiduga sisse – histamiin tekib toiduvalkude lagunemisel, samuti tekib teda bakteriaalse fermentatsiooni käigus (hapendatud, kääritatud toidud), mõned toidud sisaldavad histamiini ka loomulikult, aga lisaks on veel toite, mida nimetatakse histamiini vabastavateks toitudeks/aineteks, sest need soodustavad histamiini taseme tõusu histamiini ainevahetuse rada mõjutades.

Histamiinitalumatuse üheks põhjuseks võib olla soolestikus toodetud ensüümi (DAO) diamiinoksüdaasi puudus.

Histamiinitalumatuse kahtluse korral pöörduge konsultatsiooni saamiseks funktsionaalse toitumise terapeudi Eliisa Lukki või toitumisterapeut Kati Lüüs-Ploomipuu poole. Ensüümi DAO defitsiini saab ka määrata.

 

VIIDATUD KIRJANDUS
  1. Ohtsuka, Y. (2015). Food intolerance and mucosal inflammation. Pediatrics International, 57(1), 22-29.
  2. ETTA juhis. Laktoositalumatuse toitumisteraapia. 2020.
  3. https://www.kliinikum.ee/kopsukliinik/kasulik-teada/9-astma-ja-allergia
  4. Jarmolowska, B., Bukalo, M., Fiedorowich, E., Cieslinska, A., Kordulewska, N. K., Moszynska, M., Šwiatecki, A., Kostyra, E. (2019). Role of Milk-Derived Opioid Peptides and Proline Dipeptidyl Peptidase-4 in Autism Spectrum Disorders. Nutrients, 11(1), 87.
  5. NIAID-sponsored expert panel. (2010). Guidelines for the Diagnosis and Management of Food Allergy in the United States: Report of the NIAID-Sponsored Expert Panel. The Journal of Allergy and Clinical Immunology, 126(6 Suppl), S1-58.
  6. Al-Toma, A., Volta, U., Auricchio, R., Castillejo, G., Sanders, D., Cellier, C., Mulder, C. J., Lundin, K. A. E. (2019). European Society for the Study of Coeliac Disease (ESsCD) guideline for coeliac disease and other gluten-related disorders. United European Gastroenterology Journal, 7(5), 583–613.
  7. Corica, D., Aversa, T., Caminiti, L., Lombardo, F., Wasniewska, M., Paino, G. B. (2020). Nutrition and Avoidance Diets in Children With Food Allergy. Frontiers in Pediatrics, 4;8, 518.
  8. Abraham, N. R. (PhD, FIBMS Immunology, Scientific Director Omega Diagnostics, Cambridge Nutritional Sciences). Food-Specific IgG Antibodies: In Health and Disease. © 2020 Omega Diagnostics Ltd QPulse Ref: 453-64 version 1.
  9. Caselli, M., et al. (2014). Test-based exclusion diets in gastro-esophageal reflux disease patients: A randomized controlled pilot trial. World Journal of Gastroenterology, 20(45), 17190-17195.
  10. Shattock, P., Whiteley, P., Todd, L. (2005). Autism kui metaboolne häire: Juhised Gluteeni- ja kaseiinivabaks sekkumiseks. Autism Reaseach Institute. Tõlge eesti keelde A. Soots.
  11. Garg, S., Nurgali, K., Mishra, V. K. (2016). Food Proteins as Source of Opioid Peptides-A Review. Current Medicinal Chemistry, 23(9).
  12. Tyagi, A., Daliri, E. B-M., Ofosu, F.K., Yeon S-J., Oh, D-H. (2020). Food-Derived Opioid Peptides in Human Health: A Review. International Journal of Molecular Sciences, 21(22), 8825.
  13. Liu, Z., Udenigwe, C. C. (2019). Role of food-derived opioid peptides in the central nervous and gastrointestinal systems. Journal of Food Biochemistry, 43(1), e12629.
  14. Maintz, L., Novak, N. (2007). Histamine and histamine intolerance. The American Journal of Clinical Nutrition, 85(5), 1185-96.
  15. Kovacova-Hanuskova, E., Buday, T., Gavliakova, S., Plevkova, J. (2015). Histamine, histamine intoxication and intolerance. Allergologia et Immunopathologia, 43(5), 498-506.
  16. Schink, M., Konturek, P. C., Tietz, E., Dieterich, W., Pinzer, T. C., Wirtz, S., Neurath, M. F., Zopf, Y. (2018). Microbial patterns in patients with histamine intolerance. Journal of Physiology and Pharmacology (an official journal of the Polish Physiological Society), 69(4).
  17. Pauklin, M., Lember, M. (2018). Toiduallergia. Eesti Arst, 97(2), 73–80.