Termin „probiootikum“ tuleb kreekakeelsest sõnast, mille otsene tähendus on „Elu jaoks“. Maailma Terviseorganisatsioon WHO definitsiooni kohaselt on need „elusorganismid, mis adekvaatsetes kogustes manustatuna toovad kasu peremeesorganismi tervisele“. Kuidas aga probiootikumi valida?
Nüüdseks pole enam kellelegi uudis, et soolestiku mikrobioota mõjutab meie füsioloogia väga erinevaid tahke immuunsüsteemist kuni isu- ja energia regulatsioonini välja. Kuidas nad seda teevad?
Sellisel praegusel parajalt rõskel ja tasakesi jahedamapoolseks kiskuval ajal on just paras õhtuti suppi keeta ning end sellega soojendada. Toitumisterapeut ja elamuskoolitaja Triin Muiste kutsub osalema kodukokkajate klubi kogunemistele MyItaly Toidustuudiosse, kus on sul võimalus uurida järele kõik suppide kohta.
Viie köögivilja väljakutse on 21 päeva kestev seiklus, kus sa õpid tundma erinevaid köögivilju ning valmistama neist imepäraseid ja maitsvaid toite. Iga päev ootab sind mõni põnev ülesanne, aga kursuse jooksul saad ka kasulikke nippe, põnevaid retsepte ning teadmisi. Läbiviija toitumisterapeut Triin Muiste.
29. augustil 2020 alustab Tervisekoolis uus toitumisterapeudi õppe grupp. Õpe koosneb 7 õppetsüklist, 1 tsükkel kestab korraga 2 päeva. Õppe maht on 200 tundi ning õpe toimub NÄDALAVAHETUSTEL.
Meie kevadine videoloengute sari koosneb 6 videoloengust. ETTA toitumisterapeudid räägivad magneesiumist ja kaltsiumist aga ka rauast meie toidus ja toidulisandites. Samuti saad teada, kas sööd liiga palju suhkrut ning kuidas tasakaalustada oma veresuhkrut läbi tervisliku toitumise. Jutuks tuleb ka migreen ja toitumine ning kuidas päriselt süüa nii, et iga päev tarbiksid 5 peotäit köögivilju.
Kuigi süsivesikud on hädavajalikud, ollakse tänapäeval veendunud, et nende liigne tarbimine – eriti rafineeritud süsivesikutega liialdamine – on paljude haiguste (eeskätt 2. tüüpi diabeet ja südameveresoonkonnahaigused) ning enneaegse vananemise üheks tähtsamaks soodustajaks. Oluline on hoida veresuhkru tase õigesti toitudes normaalsena ning mitte tarbida liigselt süsivesikuid.
Meie keha ihaleb süsivesikuid ja seda põhjusega - kõige kiiremini saab keha rakkude jaoks vajalikku energiat kätte just süsivesikutest glükoosi näol. Kuna glükoosivarusid ei jätku väga pikaks ajaks, oleme loodud iga natukese aja tagant midagi sööma. Ja kui meie toit sisaldab süsivesikuid, saab keha toimetamise jaoks ka kiirelt vajaliku energia kätte.
Parim kaitse (viirus)infektsioonide ära hoidmiseks on küll hügieen, aga selle kõrval on arvatud, et haigustele vastuvõtlikkus sõltub teatud määral ka toitainetest, mida toiduga saame. Pole olemas kahjuks ühtegi imetoitu, mille tarbimine meid tervena hoiaks. Siiski on paljud toitained seotud immuunsüsteemi normaalse toimimisega. Immuunsüsteemi optimaalne toimimine kaitseb meid erineva raskusastmega infektsioonide korral.
C-vitamiin on väga kasulik ja meile hädavajalik ühend. Tegemist on vesilahustuva vitamiiniga, mida kehas ei ladustata, mistõttu peame seda iga päev toiduga saama. Inimese organism kahjuks ise C-vitamiini ei tooda, selle päevane vajadus on aga 100 mg. Vajadus võib olla kõrgem teatud elustiili puhul, näiteks suitsetamine ja sportimine. Et toiduvalik piisavalt C-vitamiini annaks, vajame päevas 400-500 g köögivilju ning 200-400 g puuvilju.
