29.04.2021 Detoks retseptid Maitsvate retseptide autor on toitumisterapeut Triin Muiste Tomatine-kinoasupp (6-le) 1,5 dl kinoat Vett (2x rohkem kui kinoat) 1 l köögiviljapuljongit või vett 400 g purustatud tomatit 150 g Türgi ube 2-3 varssellerivart 1 mugulsibul 2-3 küüslauguküünt 1 tšillikaun oliiviõli 10 rohelise pipra tera soola Keeda kinoa
Aeg-ajalt, eriti just kevadeti, kuuleme sageli inimesi rääkimas, et ma teen detoksi või puhastuskuuri. Mis peitub selle populaarse „teeme detoksi“ mõiste taga? Detoks on tegelikult kõnekeelne mugandus sõnast detoksifikatsioon, mis inimkehas tähendab toksiliseks muutunud ainevahetuse- või keskkonnast saadud toksiliste ühendite eemaldamist kehast. Meie keha tegeleb sellega iga päev ja pidevalt. On palju detoksi- või puhastuskuure, mis väidavad, et need aitavad viia toksiinid kehast välja ja sellega kaotada kaalu või parandada tervist. Kas sellel väitel on aga tõde taga?
Termin „probiootikum“ tuleb kreekakeelsest sõnast, mille otsene tähendus on „Elu jaoks“. Maailma Terviseorganisatsioon WHO definitsiooni kohaselt on need „elusorganismid, mis adekvaatsetes kogustes manustatuna toovad kasu peremeesorganismi tervisele“. Kuidas aga probiootikumi valida?
Nüüdseks pole enam kellelegi uudis, et soolestiku mikrobioota mõjutab meie füsioloogia väga erinevaid tahke immuunsüsteemist kuni isu- ja energia regulatsioonini välja. Kuidas nad seda teevad?
Meie kevadine videoloengute sari koosneb 6 videoloengust. ETTA toitumisterapeudid räägivad magneesiumist ja kaltsiumist aga ka rauast meie toidus ja toidulisandites. Samuti saad teada, kas sööd liiga palju suhkrut ning kuidas tasakaalustada oma veresuhkrut läbi tervisliku toitumise. Jutuks tuleb ka migreen ja toitumine ning kuidas päriselt süüa nii, et iga päev tarbiksid 5 peotäit köögivilju.
Kuigi süsivesikud on hädavajalikud, ollakse tänapäeval veendunud, et nende liigne tarbimine – eriti rafineeritud süsivesikutega liialdamine – on paljude haiguste (eeskätt 2. tüüpi diabeet ja südameveresoonkonnahaigused) ning enneaegse vananemise üheks tähtsamaks soodustajaks. Oluline on hoida veresuhkru tase õigesti toitudes normaalsena ning mitte tarbida liigselt süsivesikuid.
Meie keha ihaleb süsivesikuid ja seda põhjusega - kõige kiiremini saab keha rakkude jaoks vajalikku energiat kätte just süsivesikutest glükoosi näol. Kuna glükoosivarusid ei jätku väga pikaks ajaks, oleme loodud iga natukese aja tagant midagi sööma. Ja kui meie toit sisaldab süsivesikuid, saab keha toimetamise jaoks ka kiirelt vajaliku energia kätte.
Parim kaitse (viirus)infektsioonide ära hoidmiseks on küll hügieen, aga selle kõrval on arvatud, et haigustele vastuvõtlikkus sõltub teatud määral ka toitainetest, mida toiduga saame. Pole olemas kahjuks ühtegi imetoitu, mille tarbimine meid tervena hoiaks. Siiski on paljud toitained seotud immuunsüsteemi normaalse toimimisega. Immuunsüsteemi optimaalne toimimine kaitseb meid erineva raskusastmega infektsioonide korral.
C-vitamiin on väga kasulik ja meile hädavajalik ühend. Tegemist on vesilahustuva vitamiiniga, mida kehas ei ladustata, mistõttu peame seda iga päev toiduga saama. Inimese organism kahjuks ise C-vitamiini ei tooda, selle päevane vajadus on aga 100 mg. Vajadus võib olla kõrgem teatud elustiili puhul, näiteks suitsetamine ja sportimine. Et toiduvalik piisavalt C-vitamiini annaks, vajame päevas 400-500 g köögivilju ning 200-400 g puuvilju.
